Balil olles me väga pilte ei viitsinud teha, sest esiteks me nägime oma kaameraga ikka eriti ehedad turistid välja ning teiseks ei olnud väga tahtmist selle meeletu palavusega fotokat näppida. Õnneks midagi sai ikka tehtud ja ma ikka ühe viimase postituse pean sellest imelisest kohast tegema.
|
|
|
|
| |
Ma olin enne ka lugenud, et Balil on kunst väga kõrgelt arenenud ja nüüd ma võin omaltpoolt kinnitada, et Internetil oli õigus. Ringi jalutades võis igal pool näha täiesti imelisi maale, skulptuure ning puunikerdusi. Ning selliseid kujukesi (mida tahaks kangesti muuseumi toppida) oli pea igal tänavanurgal:
|
|
|
|
|
|
|
Nagu ma juba mainisin, siis ühel päeval otsustasime rolleri laenutada ning ahvide metsa sõita. Mõnusast rahulikust rollerisõidust oli asi kaugel ning tegelikult oli see ikka väga
jackass kogemus. Kohalikud müügimehed tulevad ja sõidavad sulle rolleriga kõrvale ning hakkavad sulle asju müüma samal ajal kui sa ise üritad seda lärmakat liiklust mõista ning oma telefoni navi abil orienteeruda. Kusagil oli kirjas, et Bali liiklust võiks nimetada 'kontrollitud kaoseks' ning täpselt nii ongi. Mingil imelikul kombel ei näinud me terve reisi ajal mitte ühtegi mõlkis autot ning meie enda rollerisõit läks samuti täiesti edukalt.
 |
| Tempel keset vihmametsa |
 |
| mina keset vihmametsa |
Balil elavad ka need kuulsad kiisud ehk palmtsiibetkassid. Neile meeldib kohvimarju nosida, aga selles olevaid kohviubasid ei suuda nad ära seedida. Kohvigurmaanide meelest annab see protsess kohvile eriti hea maitse juurde ning nii tehaksegi selle tegelase väljaheidetest ühte maailma kõige kallimat kohvi, nämm.
 |
| Veetempel Tanah Lot |
| | |
|
|
Ahvide metsas läks muidu hästi. Ainult üks marakratt tuli Andrest näksima ning pani meie piletitega jooksu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar