Laupäev, juuli 11, 2015

VALMIS

Kõik asjad on ilusasti paika loksunud ja nüüd saab rahulikult jälle siia kirjutama hakata. Igal juhul ma julgen öelda, et me oleme Andresega end nüüd päris kenasti siin uues linnas sisse seadnud. Esialgu oli ikka natukene võõras uues kohas olla ning Perth jääb alati meile kõige armsamaks Austraalia linnaks, kuid kokkuvõttes meile siin Brisbane'is täitsa meeldib.

Vahepeal on nii palju muutunud, et enam me ei elagi India perega koos, vaid täitsa omaette. Tagantjärele möeldes oli see ikka päris positiivne kogemus elada inimestega, kes on niivõrd erinevast kultuurist pärit. Alustuseks me nägime ränka vaeva, et oma India majakaaslaste nimesid selgeks saada. Otseloomulikult tutvustasid nad ennast meile kohe esimesel päeval, kuid nõnda võõrad nimed ju ei jää kohe meelde. Pärast seda sai veel mõned korrad nimed üle küsitud, kuid no ikka läks meelest ära.. Ning pärast seda oli juba piinlik uuesti küsida inimese nime, kellega sa pea nädal aega koos  oled elanud :D Igal juhul nüüd ma tean öelda, et mehe nimi oli Arvinder, naise Ijoti ning tütre nimi Sukhman. Kusjuures mehe nime me saimegi alles umbes nädal enne oma lahkumist teada.. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, eks ole :)

Igasugu naljakaid möödarääkimisi esines ka, kuna inglise keel ei olnud ju tegelikult meile kellelegi esimeseks keeleks. Nii näiteks ostsime me Sukhmanile tema kaheaastaseks saamise puhul uhke kingi ning alles sünnipäevapeol, kui tort lauda toodi ja sellel põles number kahe asemel hoopis number üks, saime aru, et olime vanuse ja kingiga natuke puusse pannud. Eelnevalt olid sünnipäevalapse vanemad meile veidi vigases inglise keeles kogemata vale numbri öelnud ja ega meil ka Andresega õrna aimu polnud, millesed need ühe- või kaheaastased lapsed välja näevad.



Nüüd siis aga leidsime päris oma pesa ning mul ei jätku sõnu, kui õnnelikud me siin oleme! Esiteks vedas meil korteriga meeletult. Hind on väga taskukohane, asukoht on super ning siin korteris on absoluutselt kõik vajaminev sees olemas alustades mööblist kuni pottide-pannideni välja ning alumisel korrusel on isegi bassein. AGA, mida ma kõige enam armastan on see, et meil on mõnus rõdu, kust avaneb täiesti imeline vaade Brisbane'i linnale! Kardinad on meil kogu aeg eest lahti ning ilus linnavaade on esimene asi, mida me ärgates näeme ning viimane, kui magama läheme. Väga zen :)

Tööl käime me hetkel mõlemad graafiku alusel, seega mõnikord meil joppab ja meil on koos vabad päevad, kuid üldiselt me mingeid erilisi plaane teha ei saa. Ma pean ka mainima, et minu töökoht asub suht kesklinnas, ning sinna saamiseks sõidan ma praamiga üle jõe. Iga poole tunni tagant sõidab tasuta praam, nii et mul ei lähe sentigi tööl käisime peale (mis on hea, sest ühistransport on siin maal meeletult kallis!). Lisaks sellele on praamiga sõitmine ikka väga mõnus vaheldus bussidele ja rongidele, nii et ma olen jällegi väga rahul.


Mis veel? Järgmisel nädalavahetusel sõidame kaheks päevaks Andresega Newcastle'sse, mis on linn Sydney lähedal. Põhjuseks Dylan Morani kontsert, millest mõtlemine toob mulle juba liblikad kõhtu :) Eestis olles suutsime kolm korda ta kontserdipiletid maha magada, aga näe lõpuks siin Austraalias saime hakkama.

Ma luban, et lähiajal klõpsutan kaameraga veidi rohkem pilte linnast ja meie vaatest ka.

Seniks olge mõnusad! ♡