Perthist vähem kui 200 km põhja pool asuvad liivaluited. Sellised igavesti suured ja ääretud valged luited. Nende otsa ronides tekib tunne nagu oleks kusagile kõrbesse sattunud - ilusasse, sooja kõrbe. Tegelikult olin ma tollel hetkel veel veidikene haige, kuid kui ümberringi on selline vaade, siis läheb enesetunne ka kohe hoobilt paremaks.
Edasi sõitsime veel kaugemale, kuni jõudsime järgmise Lääne-Austraalia vaatamisväärsuseni - the Pinnacles. Tegemist on päris huvitavate lubjakivi sammastega, mis tekkisid rohkem kui 25 000 aastat tagasi ning millest mõned on kuni 4 meetri kõrgused. Kokku katavad sambad meeletult suure maa-ala, mõnede andmete kohaselt kuni 17 000 hektarit. Seega vaade, mis sealt avanes, oli päris ülev ning võimas.
Samas ajal, kui me just olime maha istunud ning oma lõunat söime, nägime kuidas kaugel sammaste vahel üks suur emu nii muuseas ringi kõnnib.
Mõnus oli mõelda, kuidas aastasadu tagasi ei olnud siin üldse turiste ning ainsateks asukateks olidki emud, kängurud ning aborigeenid, kes võibolla mingisuguseid maagilisi rituaale siin korraldasid.
Sest see oli tõesti päris maagiline koht.
 |
| India ookean, liivaluited ning lubjasambad |
Ning teel koju..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar