Aga meil läks minu meelest nii hästi kui üldse minna sai. Esiteks, me saime taimekasvandusse ning ma armastan taimi! Teiseks, töökoht asus Perthi linnale päris lähedal, nii et me ei pidanudki ära kolima. Ning kolmandaks, meil olid väga lahedad töökaaslased ning veel lahedam ülemus.
Minu tööks oli peamiselt taimede pikeerimine. Akaatsiad, eukalüptid ning igasugu teised Austraalia põlistaimed tuli ühest kohast teise istutada. Lihtne. Aga seal oli nii palju pisikesi nüansse, mis tegid selle töö päris huvitavaks. Mõndasid taimi pidi enne trimmima, teisi spets vahendiga kastma ning üldse pidi kogu aeg taimedel silma peal hoidma, et nad ikka õnnelikud välja näeksid.
Samal ajal Andres töötas enamuse ajast ühe masina taga, mis tegi mullapottidesse auke sisse, kuhu siis taimed sisse pandi. Põhimõtteliselt sama töö mis minul, ainult et tema istutas juba omakorda neid suuremaid ja tugevamaid taimi. Kusjuures ma võin täiesti ausalt ilma liialdusteta väita, et ei möödunud ühtegi tööpäeva, mil meil ei oleks olnud kasvõigi natukene mulda näos. Kui väga sa ka ei proovinud - muld oli igal pool!
Kogu selle lühikese aja jooksul nägime kahte madu, kahte huntsman-ämblikut, trobikond eeeriti rõvedaid ämblikuid, raagritsikat, palvetajaritsikat, konni, suurt sisalikku, palju känguruid ning veel rohkem alpakaid, sest nende farm asus kohe meie oma kõrval.
Lõpuks oli päris kahju ära minna.
 | |
 |
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar