Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis siin Austraalias on ikka ilusaid ja armsaid loomi ka. Nii näiteks ujuvad siin haide keskel ka päris paljud delfiinid ringi. Kuna neid meie kodu lähedal rannas eriti ei ole, siis sõitsime veidi lõuna poole ning otsustasime paadi laenutada. Noh, ikka sellise pisikese ja kahele inimesele mõeldud. Kuna aga kõik sellised olid juba vee peal sõidus, siis anti meile sama raha eest märksa suurem, umbes kümnele inimesele mõeldud paat. Kaart anti ka kätte ning öeldi, et sõitke paremal pool nagu Eestiski ning järgmisel hetkel olimegi me kahekesi Austraalias paadiga ringi sõitmas. Kumbki meist ei olnud enne säärast sõiduvahendit roolinud, nii et võite ise ette kujutada kui elevil me olime. Raskendavaks asjaoluks oli see, et ega me väga sõitmisele keskenduda ei saanud, sest ümberringi asusid ühed uhkemad majad, mida ma kunagi näinud olen - enamusel oma isiklik kruiisivahend ukse ees. Selleks hetkeks oli meil päev juba tegelikult täiesti korda läinud, kui siis järsku avastasime, et grupp delfiine meie kõrval ujuvad. Me olime täitsa ära unustanud, et neid vaatama tulime :) Igal juhul jube armsad tegelased. Siledad ja hallid.
Kuna samal päeval toimus siin Perthis Kunstifestival, mille üheks tõmbenumbriks on Hiiglased ehk 6-11 meetri kõrgused marionettnukud, kes läbi linna kõnnivad, siis tegimegi väikese vahepeatuse ning nägime ka ühe Hiiglastest ära. See oli tegelikult päris võimas vaatepilt. Paljud maanteed olid linnas suletud, tänavad inimesi täis ning kaugelt oli kuulda muusikat, mis aina kõvemaks muutus, kuni viimaks oli majade tagant näha üle kümne meetri pikkust nukku sinu poole tulemas. Nukku hoidis üleval kraana ning uhketes kostüümides poisid hüppasid köitega nuku kõrval, et ta kehaosi liigutada. Selja taga oli tal lava, kus mängis elav muusika ning kokkuvõttes oli ikka päris lahe, kui säherdune kaadervärk sust mööda kõndis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar