CAVERSHAM WILDLIFE PARK

Kuidagi on juhtunud nii, et pole enam väga siia blogisse postitusi viitsinud teha. Mitte et meil ei oleks aega või et me ei teeks mitte midagi. Aega on igal õhtul peale tööd ning käime me ka igal nädalavahetusel kuskil uues ja huvitavas kohas. Tegelikult on viimased nädalavahetused päris uskumatult sisutihedad olnud, kuid kogu see nädala sees töö tegemine ning vabal ajal ringi käimine väsitab päris korralikult ära ning ega ei olegi väga jaksu kohe siia blogisse kõike üles kirjutada. Ning ausalt öeldes ega kõike ei peagi kirjutama.


Aga ühtteist toredat on vahepeal ikka toimunud ja ma luban, et üritan nüüdsest veidi aktiivsem siin blogis olla :)

Igal juhul juba nädalaid tagasi käisime Cavershamis ühes loomapargis. See koht on väiksem kui Perthi loomaaed ning seal on vähem loomi, aga selle eest tohib paljusi neist ise toita ning käega puutuda. Esimest korda saime känguruid paitada ning kes ei tea, siis neil kukrulistel on uskumatult pehme kasukas seljas! Jube raske oli käsi uuesti eemale saada. Selle loomapargi kängurud on muidugi inimestega harjunud ja tulevad julgelt ligi, et süüa saada. Kõige julgemad kängurud on alles tillukesed ning ronivad lausa sülle maiust otsima. Ma isegi ei oska sõnadesse panna, kui imeline kogemus oli seal känguru karjas olla ning nende armsate loomadega suhelda.

Koaalakaru saime ka ära puudutada. Tegemist on siis kindla peale maailma kõige armsama loomaga :)

Ning vombatiga saime koos pildile. Need suured paksud Austraalia kukrulised hakkavad mulle aina enam meeldima.

Mis veel? Püütonit sai käes hoitud. Suuri sisalikke paitada. Ühe pisikese beebilooma sain täitsa sülle võtta, aga ma kahjuks isegi ei mäleta, kes ta oli. Igal juhul oli ilmselgelt mõnus päev. Ning kui inimestele tulevad esimese asjana Austraaliast mõeldes igasugu ämblikud, haid ja mürgimaod silme ette, siis jep.. Nad on siin kõik täitsa olemas, aga selle eest on siin ka kuhjaga eriti ilusaid ning armsaid loomakesi.

vombatiga

lendrebased

dingo

Ning lõpetuseks üks eriti maskuliinne tegelane: