Nagu arvata võis, siis päikesevalges avanes pargile eriti idülliline vaade, kus kõik kohad olid täis tervisesportlasi ning piknikke pidavaid perekondi. Ümberringi tatsasid pardid oma tibudega, sisalikud ning ebaproportsionaalselt suurte peadega linnud. Ning lõpuks ometi siin Austraalias nägin ma ka vabalt looduses olevaid öökulle! Kaks öökullibeebit tukkusid puuoksal ja nautisid päikest! Ma olin nii õnnelik neid nähes!
Ning lõpetuseks selle paiga kõige uhkem tegelane. Keset botaanikaaed asub hiiglama suur boabtree ehk eesti keeles Gregori ahvileivapuu. Need puud on muuseas hiiglama kihvtid puud, mis kasvavad peamiselt pigem küll põhja pool, kuid õnneks on neid pirnikujulise figuuriga puid ikka siin ka veidi. Igal juhul tolle puu lugu seisneb selles, et põhja pool, kus ta üle 700 aasta oli rahulikult elanud, otsustati sild ehitada. Sild! Puu jäi aga sillategemisele ette ning kuna tegemist oli üpris vana ning grandioosse puuga, siis otsustati ta koos juurtega tükkis üles võtta ning kuskile mujale istutada. Otsustati istutada üle 3000 km kaugusele Perthi linna. Pärast 6 päevast sõitu jõudiski see 750-aastane puu siia ja on nüüd täies elujõus oma uues kodus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar