Ma mäletan täpselt seda tunnet, kui ma esimest korda Perthi linna jõudsin. Ma olin just üle 20 tunni lennukis veetnud, pesemata ning väsinud. Pagas käevangus vaatasin ma seda võõrast linna, mis oli täis kraanasid ja helkurvestis inimesi. Ilm oli külm ja vihmane ning ma mõtlesin hirmuga enda ette, et appi.. kas ma tõesti veedan siin linnas oma elu järgnevad kuus kuud...
Õnneks pärast seda kui ma nö "koju" jõudsin, pesin ja end välja puhkasin, siis mu arvamus muutus täielikult. Mulle tõepoolest meeldib see linn. Ma olin nii õnnelik, kui mu esimene töökoht asus täpselt kesklinnas ja ma sain iga päev mööda neid tänavaid jalutada. See linn ei ole ühegi eestlase jaoks liiga suur. Liiga väike ammugi mitte. On täpselt paras.
Üks imelik asi muidugi on. Siin ei ole vanalinna. Tegemist on nii uue linnaga, et kõige vanemad hooned on alles 19. sajandi algusest pärit ning kohati on küll selline tunne nagu oleks kohustuslik tükk linnast puudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar