Mõni aeg tagasi läksid ühed Austraalia eestlased kodumaale puhkama ning jätsid oma kaks ilusat koerakutsikat seniks meie majja elama. Musta koera nimi on August ning kollase koera nimi on Endel. Päris tihti kaklevad nad nii jubedalt, et ma pean tuppa ära minema, sest mul on tunne et nüüd nad üksteist maha löövad. Aga siis on nad jälle nii suured sõbrad, et kohe nutt tuleb peale kui teine on silmist kadunud. Nad ei saa ilma üksteiseta üldse olla ning see on jube armas.
Üks päev tegimegi aias mõnusa olemise. Võtsime päikest, kuulasime muusikat ning mõtlesime kui mõnus elu on. Andres nägi kurja vaeva ja grillis šašlõkki, sest siin maal seda väga ei sööda, aga isu oli ju nii suur. Marinaadiga veidi tegemist oli, sest Austraalia poodides leidub ainult 5% äädikat ning päris õiget 30% äädikat leidsime vaid internetipoodidest, kus seda müüdi umbrohu tapmise eesmärgil. Õnneks sai päris kenasti hakkama ka selle lahja variandiga.
Igal juhul ongi nüüd nii, et viimaste nädalatega on minust kui läbi ja lõhki kassiinimesest veidi tolerantsem kassi- ja koerainimene saanud. Sest et noh.. koerad on täitsa okeid.
 |
| kõik päevitavad |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar