SIR JAMES MITCHELL PARK

Kui Perthi linna pilte google’st vaadata, siis üldiselt on vähemalt pooled neist Sir James Mitchell Parkist pildistatud. Tegemist on meeletult lahmaka pargiga, mis asub Perthi kesklinnast üle jõe ning kust avaneb seega vast üks parimaid vaateid kogu linnale. Ühel päeval meil tuligi selline mõte, et võiks pärast tööd oma toidumoonakese kaasa pakkida ja õhtusöögi sealsamas pargis teha. Selleks puhuks on seal isegi toolid, lauad ning grillimiskohad olemas, mida ka väga paljud inimesed usinasti kasutasid.

Kui pimedaks läks muutus juba niigi äge vaade ikka uskumatult kauniks. Seda tuledemängu ei anna sõnadesse panna ja kahjuks ei saanud ma seda pildile ka panna. Ükskõik kui vähe mu käed ei värisenud või kui kaua ma ka hinge ei oleks kinni hoidnud - meie ustav digikas ikka ei suutnud neid värve nõnda jäädvustada nagu need tegelikkuses olid ja seega need öised pildid ei ole ka väga tõetruud. Reaalne vaade oli ikka palju etem.

SCARBOROUGH BEACH

Enne Austraaliasse tulekut sirvisin ikka ma ka mõnda blogi ja sain aru, et küll on ikka palju tublisid ja asjalikke eestlasi, kes juba enne Austraaliasse jõudmist on omale igasugused pangakaardid, tööd ja autod ning kes teab mis asjad veel valmis teinud. No.. Meie ei olnud ühed neist. Oma praegust eluaset hakkasime otsima millalgi Soome poole sõites ning veel lennukilt tulles istusime Perthis mõnda aega oma kodinate otsas ja vahetasime facebooki teel telefoni numbreid ühe Eesti tüdrukuga, kes tuba üüris. Kusjuures kodu otsimise juures oli ainsaks määravaks kriteeriumiks vist hind, sest ega me arvanudki, et kohe esimesse kohta järgmiseks pooleks aastaks elama jääme ja eks hiljem otsib edasi.

Igal juhul nõnda me siis oma sammud kusagile niinimetatud Scarborough äärelinna seadsimegi ja meie suureks, oh kui suureks õnneks avastasime, et me uus pesake asub vaid umbes 1,5 km kaugusel India ookeanist – Scarborough Beachist. Nüüd me oleme seal juba pea igasuguse ilmaga käinud ja ma ei kujutaks ette ka, et ma kusagil kaugemal elaks.

Ookean ise on muidugi täiesti imeline. Ma pole kunagi suurem asi vee armastaja olnud, aga ega sellel polegi tähtsust. See rand on pigem nagu vaba aja veetmise koht. Siin on tasuta wi-fi (!) ja inimesed käivadki siin niisama arvutis istumas, sõpradega hängimas, selfisid tegemas... Scarborough beach pidi just nooremate inimeste seas eriti populaarne rand olema. Kohalikele meeldib siia ka lihtsalt loojangut tulla vaatama. Mõnel on isegi kokkupandav toolike selleks puhuks kaasa võetud. Vot kus meelelahutus! Loojang ise on jälle veidi teistsugusem kui Eestis. Päike kaob väga kiiresti otse maakera taha ära ning ruttu läheb pimedaks.

Kuna Andres tahtis kindlasti Austraalias surfama õppida, siis Perthi kasuks otsustades tekkis väike kahtlus, kas äkki ida pool on veidi paremad lained selleks. Igal juhul võin julge südamega väita, et Perth on täiesti ideaalne koht surfiarmastajatele. Vesi on kogu aeg ekstreemsportlasi täis, isegi siis, kui märgid seda keelavad. Lained on siin täiesti hirmuäratavad ja mind tahtis juba põlvekõrgune vesi endaga kaasa tirida. Seega minusugused vähese ujumiskogemuse ja nõrkade spagetikätega inimesed peaksid ikka äärmise ettevaatlikusega ookeani suhtuma. Selle jõudu lihtsalt ei anna Eesti vetega võrreldagi. Olgu see siis pluss või miinus. Igal juhul on tegemist kindlasti ühe mu lemmikkohaga Perthis.