Esimesed poolteist nädalat on
Austraalias eriti kiirelt möödunud. Selle ajaga on juba kõik eluks
oluline korda aetud (nett, pangakaart, telefoninumber jne), esimesed
nii positiivsed kui negatiivsed emotsioonid üle elatud, kahte pisikest
ämblikut nähtud ja ümberkaudsega ka veidi tutvust tehtud.
Üpris
huvitav kogemus oli siia talvisesse Austraaliasse tulla Eestist, kus
oli parasjagu meeletu kuumalaine. Kuidagi valepidi ju. Igal juhul kui
mõned päikeselisemad ilmad välja jätta, siis on siin ikka hetkel päris külm ja niiske ilm ning oma vanemate rõõmuks peangi nentima, et oleks võinud veidi
sõnakuulelikum olla ja mõned paksemad asjad kaasa võtta. Nagu näha.
Nagu
suurel osal Eesti noortest, nii on ka minul ja mu poiss-sõbral plaan end
vähemalt järgnevaks aastaks sisse seada maakera kuklapoolel – Austraalias. Idee
reisida, eriti Euroopas ja Aasias, on alati südamelähedane unistus olnud ning
Austraalia tundub üpris perfektne stardiplatvorm selleks, kuna ees on juba
nii mõnedki tuttavad ja keelega peaks ka kenasti hakkama saama.
Noh..
ja nagu suurel osal neist Austraalia eestlastest, nii ka minul on vaja hakata sellest
kõigest blogima. No mitte päris kõigest. Ilmselt rahast ma blogima ei hakka ja oma
wc-st ma ka pilte üles ei riputa. Pigem ma loodan, et see blogi motiveerib mind
ikka nautima Austraaliat ennast, laskumata
rutiini, mis võib ka Working Holiday visaga kaasneda.
Igal
juhul 19. augusti õhtul maandume me juba Perthis!
Olge
paid!
